PÜHAPÄEV
Kohale jõudes tuli minu pere meile järgi. Sõitsime u tund aega, mil jõudsime lõpuks Alari vahetuspere kodu juurde. Alari läks sealt edasi Fabioga. Meie aga jätkasime teed oma koju. Kohalejõudes olin ma nii hämmastunud. Kui ilus ja vinge maja. Tagahoov on täis puid, ümberringi on rohelisus. Nagu filmis. Sõime koos pastat, ning siis andsin neile üle kingi, mille olin Eestist kaasa võtnud. Sellega jäid nad väga rahule. Pärast puhkasime pisut, sest olin magamata seoses väga varaku lennuga. Lõpuks sättisime end valmis ning läksime Aurora ja tema sõpradega ranna äärde kõndima, kus ta näitas mulle erinevaid ranna baare. Sealt läksime edasi pitsat sööma. See oli jumalik. Lisaks olid tema sõbrad väga toredad. Peale seda, võttis Aurora isa meid peale ning sõitsime tema poisi vanemate korraldatud auto võistlust vaatama. Hinnati auto helisüsteemi selle võimsust. Algul oli igav, aga lõpuks hakkas asi täitsa lõbusaks muutuma. Koju jõudsime peale keskööd. Tunne oli, nagu oleks juba seal olnud 2 nädalat, aga tglt oli tegu alles esimese päevaga/õhtuga. Kuna väsimus oli suur siis jäin pea kohe kui voodisse jõudsin magama.
ESMASPÄEV
Äratus oli kell 6 hommikul. Kui olime valmis sõidutati meid bussile ja sõitsime Castellanetasse, kus kool asus. Bussi sõit oli päris pikk. Kohale jõudes läksime bakery'sse, et hommikusööki osta. Ostsime šokolaadi croissanti. See viis keele alla. Siis suundusime kooli. Esimene tund oli neil inglise keel, kus mulle ja Alarile tehti ekskursioon kooli peal. Aurora klassikaaslased olid ääretult toredad ja armsad. Sealt edasi läks aga vaiksemaks, kuna itaalia keelt ei oska, ei saanud ka tundidest kuidagi osa võtta. Ükshetk tuli üks tüdruk klassi uudisega, et kooli on sisse jooksnud kass. Läksime teda siis vaatama, vaba tunni ajal. Mõne hetke pärast oli aga see kass kastis, ja minu ja Aurora toolide vahel klassis. Enne viimast tundi tuldi talle järgi. Kui koolipäev lõpuks lõpule jõudis, olin jõhkralt näljas. Tuli välja et neil ei ole koolilõunat. Järgmine kord kavatsen hommikul ikka mõnuga süüa. Siis sõitsime bussiga tagasi koju. Sõiduajal võitlesin unega, et jumala eest magama ei jääks. Kodus ootas meid kõrvitsa lasanje mis maitses nii hästi. Pärast seda otsustasin teha väikse uinaku. Ärkasin sellepeale kui Aurora mu uksele koputas et mind üles äratada. Ma kartsin juba, et olen sissemaganud ja jääme bussist maha. Õnneks jõudsin tagasi maa peale ja hakkasin ss ennast sättima. Õhtul käisime castellaneta linnas ringi. Nägin igasugu kauneid kohti. Õhtustasime kebabi putkas mis oli üli maitsev. Koju jõudes uinusin kohe, kui pea patja puutus.
TEISIPÄEV:
hommikul oli kuidagi jube raske üles saada. Panin seeliku selga, pesin hambad, tegin soengu ning suundusin alla korrusele, et hommikust süüa. Sellel korral oli meil söögiks itaalia sai koor moosiga, šokolaadi croissant ja šokolaadi küpsised. Paremat hommikusööki poleks paluda saanud. Ja need küpsised, võiksin neid elu lõpuni süüa. Peale seda sõitsime jälle bussi peale ja sealt edasi kooli. Koolis õppisin väga palju erinevaid väljendeid ja lauseid Itaalia keeles ning õpetasin klassile ka pisut eesti keelt. Järgmine oli matemaatika, kus nad õppisid funktsioone. Tuli välja et nad õpivad seda nii algusest, et teema oli liiga kerge, et mina sellest aru saaks. Siis algas prantsuse keel. Mõtlesin et, oh, käisin ju aasta algul Prantsusmaal vahetusõpilasena, et küll hakkama saan. Minu kahjuks on nemad siin seda keelt juba päris pikalt õppinud ja kordades kordades pädevamad kui mina. Viimane tund oli ökonoomika. Kõige igavam tund üldse. Peale kooli läksime me teise bussipeatusesse, et me ei peaks trügima bussi, istekohta saada. Kodus ootas meid pasta carbonara. Taaskord oli toit imeline. Ei kujuta ette, kuidas ma oma koolitoidu peale tagasi lähen. Kui söödud oli, oli kõigil omad tegemised. Kes koristas, kes magas. Mina vaatasin filmi. Jõudsin ära vaadata 2 filmi ning siis hakkasime jälle sättima, et välja minna. Enne seda oli ema meile teinud õhtusöögiks itaalia traditsioonilist pastat. Kõhud täis, suundusime ühte baari, kus nautisime seltskonda ja oma jooke. Pärast jalutasime lihtsalt ringi ja naersime. Auroral on tõesti toredad sõbrad. Seekord jõudsime koju enne 12st, mis oli hea, sest ma olin juba üsna väsinud. Koju jõudes vaatasin mõned videod Eesti suunamudijatelt, et mitte eesti keelt unustada😂 ja siis ma uinusin.
